Äripäeva raadio Äripäev

Ettevõtete jätkusuutlikkus on palju suurem teema, kui lihtsalt kuhugi nö „linnukese“ kirja saamine panga küsitluslehel, kinnitas SEB jätkusuutlikkuse juht Tatjana Vakulenko.

„Eelkõige soovime mõista, milliseid tegevusi on ettevõte teinud, et oma riske maandada. See, et nüüd on lisandunud keskkonna ja ettevõtte tegevusest tingitud riskide kaardistamine ning personali väärtustav käitumine, näitab, et pank läheb teemaga süvitsi edasi,“ ütles Vakulenko.

SEB ei rahuldu ainult ettevõtteid kontrolliva rolliga, vaid on jätkusuutlikkuse teema võtnud endale südameasjaks. Juba kolmandat aastat on nad Põhjamaade ja Baltikumi jätkusuutlikkuse festivali Impact Day üheks peasponsoriks. Eelmisel aastal kogunes mitu tuhat inimest kolmepäevasele festivalile, et koos arutleda keskkonna ja ettevõtete vastutustundliku tegutsemise üle.

Festivali programmijuht Erkki Kubber on seda meelt, et kõigile on jõukohane oma ellu rohkem tuua keskkonda hoidvaid tegevusi. „Eks alguses tuli minulgi õppida kodus jäätmete sorteerimist,“ muigas Kubber uute hoiakute õppimist meenutades. „Festival ongi kohtumiste ja praktikate jagamise kohaks. Ettevõtetel on mida võita, varsti sõltub isegi nende kliendibaas sellest, milline on nende jätkusuutlik tegevus.“

Kuula, millistel ettevõtetel on kohustus ja millistel veel vaba tahe anda aru oma jätkusuutlikkuse protsessidest ning eesmärkide täitmisest. Saates räägivad SEB jätkusuutlikkuse juht Tatjana Vakulenko ja festivali Impact Day programmijuht Erkki Kubber.

Fotol Impact Day programmijuht Erkki Kubber ja SEB jätkusuutlikkuse juht Tatjana Vakulenko. Foto autor: Juuli Nemvalts.

Arutleme Eestis levinud digitaalse identiteedi vastavuse üle Euroopa õigusruumiga. Näiteks kas ja kus saab kasutada meie digiallkirja, millised on ülepiirilise äri võimalused Euroopas, mida toob kaasa peagi euroliidus rakenduv digikukkur? Stuudios avavad neid küsimusi SK ID Solutionsi juht Kalev Pihl ja Proud Engineersi juht Laura Kask.
Saadet juhib ITuudised.ee juht Indrek Kald.

Foto: Piret Sinimets

Eestis eeldatakse, et maksustamine on võrdlemisi lihtne. Välisturgudele laienedes eeldatakse sama, mistõttu on maksud alles kolmas, neljas või viies prioriteet, millega tegeleda. Küll aga on küllalt riike, kus haldurid on agressiivsed, kontrollivad rohkem ja ka trahvivad ulatuslikumalt, rääkis saates PwC maksude osakonna juht Hannes Lentsius. 

Uue sisuturundusliku saatesarja “PwC juhtimistase” esimene saade keskendub maksuteemadele rahvusvahelises ettevõtluses. 

Hannes Lentsius räägib saates, milliste juhtudel välisriigis äri ajades rakendub käibemaks, kuidas tööjõukuludelt makse arvestada ja millises riigis neid deklareerida.  

Samuti räägime lahti püsiva tegevuskoha ja sellega seonduvate maksude mõiste ning selgitame, mida võib endaga kaasa tuua maksukontroll Saksamaal või Prantsusmaal. 

Toome palju praktilisi näiteid ja analüüsime erijuhtumeid. Saadet juhib Hando Sinisalu.

Fotol Hannes Lentsius.
Foto autor: Eiko Kink.

Hetkel on kinnisvarainvestori jaoks kõige kasumlikum anda arendajatele laenu, mitte üritada paari üksiku kinnisvaraobjektiga ise pusida, leiab Everaus Kinnisvara asutaja ja tegevjuht Janar Muttik.

Ta tõdeb, et paljud ongi varem kinnisvaras olnud rahad suunanud pigem laenudesse. “See on lihtsam tegevus ja seega number on konkreetsem,” räägib Muttik. Laenude puhul vastab tootlikkus ka investorite ootustele. Kui üürikorteri pealt kahekohalise tootluse saamine on praegu pigem unenägu, siis laenudes on see endiselt reaalsus.

Eristada tuleb muidugi ka laenutüüpe. Kui tagatud laenude puhul antakse laenu mingi vara, enamasti kinnisvara tagatisel, siis tagamata laenude puhul on garantiiks arendaja maine ja usaldusväärsus. Tagamata laenude intressimäär jääb umbes 12% kanti. “Allapoole tegelikult on näha, et investoril kaob huvi,” sõnab Muttik. Tagatud laenude puhul on risk väiksem ja seetõttu jääb ka tootlus 8-10% vahele.

Saates tuleb juttu nii investeerimiseks sobiva maatüki valimisest, usaldusväärse arendaja leidmisest, stock office’ite ja miniladude üleküllusest kui paarismajadega äri ajamise tasuvusest. Saadet juhib Simo Sepp.

Pildil Everaus Kinnisvara asutaja ja tegevjuht Janar Muttik.
Foto: erakogu.

Silmaarst dr Rait Parmann tegi neli aastat teadustööd Columbia Ülikooli Silmakliinikus New Yorgis ning on nüüd tagasi Turman Silmakliinikus, kus keskendub silmapõhjahaiguste diagnoosimisele ja ravile. Saates saame teada, millised on enamlevinud silmapõhjahaigused ja nende sümptomid, milliste haiguste algus on hiiliv, millised nõuavad aga kiiret sekkumist ning miks teatud vanusest alates ei piisa töötervishoiuarsti või optometristi nägemiskontrollist, vaid tuleb käia silmaarsti juures. Lisaks selgub, mis on Eestis tööealiste seas TOP 1 silmapõhjahaigus ning kuidas oma silmi ja nägemist ise korrektselt kontrollida.

Saatejuht on Tuuli Seinberg. Foto: Turman Silmakliinik, fotol dr Rait Parmann

Saates „Soraineni sagedus“ võetakse luubi alla olulisemad maksualgatused Euroopa Liidu õiguses, mis peituvad lühendite ViDA, HOT ja FASTER taha.

Kuigi ajakirjanduses on viimasel ajal olnud tähelepanu all platvormitöö direktiiv, siis ka ViDA (VAT in the Digital Age) puudutab platvorme nagu Bolt, Wolt ja Airbnb. Arutelu tekitab eelkõige käibemaksu kogumine.

HOT reguleerib väikese ja keskmise suurusega ettevõtete maksustamist juhul, kui nad on otsustanud laieneda teise Euroopa Liidu liikmesriiki, nad on alles laienemisfaasis ja nuusutavad seal turgu. Nad ei ole asutanud sinna äriühingut, vaid tegutsevad püsiva tegevuskoha kaudu, selgitab saates rahandusministeeriumi maksupoliitika nõunik Helen Pahapill.

FASTER on aga ellu kutsutud selleks, et enammakstud tulumaksu tagasi saamist kiirendada.

ELi maksualgatustele keskenduvat sisuturunduslikku saadet juhivad Soraineni advokaadid Mario Sõrm ja Helery Maidlas. Külas on rahandusministeeriumi maksupoliitika nõunik Helen Pahapill ning Soraineni vandeadvokaat ja maksupoliitika ekspert Verner Silm.

Fotol Verner Silm, Mario Sõrm, Helery Maidlas ja Helen Pahapill.
Foto autor: Andres Laanem.