Äripäeva raadio Äripäev
-
- Business
-
Äripäeva raadio saated on nüüdsest järelkuulatavad https://raadio.aripaev.ee või Äripäeva äpis! Eesti juhtiva majanduslehe raadio, kus teemaks päevakajalised majandus- ja poliitikateemad ning praktilised soovitused nii isikliku, ettevõtte edu kui rikkuse kasvatamiseks.
-
17.04.24 Logistikauudised eetris: pea ees rohepöördesse, teadmata kui sügav on vesi
Oleme rohepöördesse pea ees sisse hüpanud teadmata, kui sügav on tegelikult vesi, ehk tormanud kasutusele võtma kütuseid, mis ei ole veel kasutusvalmis ning teinud sellega paraja karuteene kogu ettevõtmisele, nentis Eesti Transpordikütuste Ühingu vastne tegevjuht Krista-Maria Alas.
„Rohepööre on teema, millega peame kindlasti tegelema, kuid seda tuleks teha tasa ja targu, sammhaaval ning tormama kohe pea ees kasutusele võtma kütuseid, mis kogu ettevõtmisele pigem kahju, kui kasu toovad,“ lausus Eesti Transpordikütuste Ühingu vastne tegevjuht Krista-Maria Alas saates „Logistikauudised eetris.“
Ta peab silmas mitte just kõige tarbijasõbralikumat esimese põlvkonna biodiislit FAME, mis aastate eest tarbijad korralikult ära ehmatas ja nüüd on ka oluliselt parema kvaliteediga HVO diislikütusel sellest taagast väga raske lahti saada. „Muidugi ma möönan, et taaskasutatud toorainetest valmistatud HVO diislikütuse laialdasemat levikut takistab selle kõrge hind, kuid väga paljud inimesed pelgavad seda just FAMEga saadud kogemuste tõttu,“ lausus Alas, kelle sõnul pole need kaks asja absoluutselt võrreldavad.
Alas tõdes, et ehkki Eesti on panustanud palju biogaasi tehnoloogiasse, siis transpordisektori keskkonnaeesmärke sellega ei lahenda. Esiteks on sõiduautotootjad CNG tehnoloogia arendamise lõpetanud, raskeveokite maailmas valitseb selle osas aga umbusk, sest puudub piisav taristu ning gaasiautod ise on kallimad.
Sobivaks alternatiiviks olekski HVO, mida veondussektori hea meelega kasutaks, kui selle hind vähegi taskukohane oleks. „Me peame mõlemale andma täna võimaluse, sest vesikutehnoloogia on veel liiga kauges tulevikus. Õnneks on ka valitsuse tasandil hakatud sellest aru saama,“ rääkis Alas.
Alasega vestles Logistikauudiste teemaveebi juht Tõnu Tramm, saate toob kuulajateni Digimeerik.ee
Foto: Tõnu Tramm, Fotol: Eesti Transpordikütuste Ühingu tegevjuht Krista-Maria Alas -
17.04.24 Infopankur: andmeanalüüs turunduses väldib kampaaniakirjade sattumist prügikasti
Andmete kasutamine aitab vältida turunduskirjade sattumist sihtgrupi prügikasti, ütleb Infopankuri stuudios Äripäeva infopanga digiturunduse spetsialist Martin Õunap (pildil vasakul).
Ent nii lihtne see siiski pole, et andmed lähevad masinasse ja annetajad tulevad välja. Kampaaniate andmeid tuleb ka järjepidevalt analüüsida, kinnitab äsja turundusteo 2023 auhinna pälvinud Kirikufondi tegevjuht Katri Gailit (taga keskel).
Katri Gailit ütleb, et suuremad ja tuntumad kirikud on annetajate seas populaarsemad, väiksemate kirikutega on keerulisem ning tulemus sõltub tihti ka sellest, kui aktiivne on kohapealne kogudus. Ka kirikufondil on kogemus, kuidas kõik – pilt, sõnum, ajastus – tundus õige, kuid kampaania tööle ei hakanud. „Toona me isegi peatasime kampaania,“ ütleb ta. Küll aga on andmeanalüüs olnud suureks abiks sihtgrupi seadmisel, sõnumi korrigeerimisel ning tuntuse kogumisel. „Näiteks hakkasime kirju saates jälgima ka ettevõtete finantstulemusi, sest pole ju mõtet küsida annetust ettevõttelt, kes ise tunneb end abivajajana,“ toob ta näite.
Martin Õunapi hinnangul pole müügi- ja heategevusturunduse vahel nii suurt erinevust kui võiks arvata. Igas kampaanias tuleb jälgida kolme asja: klikkajad, avajad ja (Kirikufondi puhul) annetajad. Kui inimesed avavad kirja, siis on hea pealkiri, kuid klikivad linkidele, siis on hea sisu, kui annetavad, siis läheb see teema neile korda.
„Kui avamine on väga kõrge, aga klikkajaid või annetajad pole, siis järelikult ei lähe sisu pealkirjaga kokku, andmebaas on vale või sihtgrupp vääralt valitud,“ räägib Õunap. „Alles hiljuti tegime e-maili kampaania, kus kirjade avamisprotsent oli praktiliselt olematu. Analüüsisime olukorda ja leidsime, et meie sihtgrupp oli vale. Muutsime seda ja kampaania hakkas tööle.“
Saatejuht on Sigrid Kõiv, pildi autor on Marko Kaldma. -
16.04.24 Töö ja palk: miks koolitustel omandatu sageli praktikasse ei jõua?
Töökohal on põhjalikult hinnatud koolitusvajadust, leitud kriitiline arengukoht, leitud koolitaja, koolitus põhjalikult ette valmistatud, läbi viidud, tehtud tagasisideküsitlus, töötajad on rahul olnud ja siis … naasevad nad oma töökohtadele ja elu läheb vanaviisi edasi. Mis juhtus? Miks oodatud muutust ei toimunud?
Coursy asutaja ja tegevjuht Agu Remmelg selgitab aprillikuu saates „Töö ja palk“, miks juhtub tihti nii, et koolitusel räägitu kukub surnult maha juba koolitusruumi ukse ees ja miks jõuab sageli üksnes väike osa omandatust ka päriselt töökeskkonda ja ‑protsessidesse. Mis on läinud valesti, kui töötajad pärast koolitust vanade töövõtete juurde naasevad?
Agu selgitab muu hulgas, mis on uue aja inimest koolitades teistmoodi, mis on kõige sagedasemad vead, mida koolituste puhul tehakse, ja mis on ühe tõeliselt kasuliku ja tõhusa koolituse võtmesõnad. Juttu tuleb ka noortest ja tähelepanust, tagasisidest ja mõõdikutest ning juhi, personaliosakonna ja töötaja kohustustest.
Vestlust juhib Personaliuudiste juht Helen Roots.
Pildil vasakult: Helen Roots ja Agu Remmelg. Foto: Andres Laanem -
16.04.24 E-kaubanduse areng ja tulevik: Google'i piirangud teevad e‑kaupmeeste elu raskemaks
"E-kaubanduse arengu ja tuleviku" saates tuleb juttu värsketest muudatustest ja trendidest, mis seotud turunduslike ja käitumuslike andmete kogumisega digitaalses keskkonnas, peamiselt e‑poodidele. Selleks kutsusime stuudiosse valdkonna tipptegija Mediabrands Digitali Performance tiimi juhi Karl Lilenbergi.
Saates tuleb juttu Google Consent Mode’ist, andmete kogumisest, e‑poodide usaldusväärsusest ning sellest, mida e‑poed peavad tegema, et nende e‑kauplused oleksid muudatustega vastavuses.
Milline saab olema küpsiste kadumise mõju ning kui kaua hoida taasturunduses kliendi kontakte?
Saadet juhib Kuldar Kullasepp Maksekeskusest.
Saadet toetab DPD Eesti.
Fotol vasakult: Kuldar Kullasepp ja Karl Lilenberg. Allikas: Äripäev -
16.04.24 Terrassiehituses ja hoolduses teevad ilma keskkonnasõbralikud lahendused
Kevadel on õige aeg üle vaadata, et õlid, millega terrassilaudu töötleme, oleksid inimestele ohutud. Rääkimata sügavtöödeldud puidust, millele astutakse peale palja jalaga. Uudseks lahenduseks hoonetes, kus on vaja põrandate alla viia kaableid, on nn tõstetud põrandate avatav süsteem. Põrandaplaadid on siingi taaskasutatavast materjalist ja keskkonnasõbralikud.
RM Stuudio müügijuhi Rain Aderi sõnul on Eestis aastaid kasutatud küll kinnist tõstetud põrandate võimalust, kuid väga levinud pole avatavate tõstetud põrandate süsteem. „Tõstetud põrandate alla saab mugavalt paigutada kommunikatsioonid ja ei pea betooni kuivamist ootama ning kui on hiljem vaja ruumide paigutust muuta, ei pea jällegi betooni seest välja lõhkuma,” rääkis Ader sisuturunduslikus saates "Kõik ärikinnisvarast".
Metallist jalgadele toetuvate põrandaplaatide valik on suur, muist on võimelised taluma isegi raskeveokite koormust. „Näiteks sellisel juhul, kui tööde järjekord näeb ette, et enne tuleb põrand ära panna ja siis algavad ehitustööd, näiteks lennuväljal,“ selgitas ta.
Osmo õlide maaletooja on hakanud terrasside tarbeks Eestisse tooma töödeldud puitmaterjale, mis on immutatud ränioksiiduga. Tootespetsialisti Andres Leismanni sõnul on tegu keskkonnasõbraliku materjaliga. „Meil ei ole vaja biotsiide terassiõlide sisse, kuna terrassil me käime paljajalu ja väikesed lapsed roomavad käpuli ringi,” on Leismann kompromissitu.
Kuula saates, millal on õige aeg terrassihooldus ette võtta ja millised on tervisele ohutud terassimaterjalid, millised on põrandakattematerjalide uuemad lahendused ja miks kasutada klaasist plaate. Saates räägivad RM Stuudio müügijuht Rain Ader ja Osmo tootespetsialist Andres Leismann, saadet juhib Juuli Nemvalts.
Fotol RM Stuudio tootespetsialist Andres Leismann ja müügijuht Rain Ader.
Foto: Äripäev. -
16.04.24 Sisuturundussaade. Mida peab teadma uuest turvategevuse seadusest? Asjatundjad selgitavad
1. juulist 2024 hakkab kehtima turvategevuse seadus. Saates räägime, mida see endaga kaasa toob. Uues seaduses on selgelt eristatud valvetöötaja ja turvatööaja - teeme selgeks, mis on nende erinevus.
Pikemalt keskendume turvatöötajate tööle ja väljaõppele ning räägime, millises osas tehnoloogia inimest selles töös asendada suudab.
Saatekülalised on G4Si valvedivisjoni direktor Villu Õun ja G4Si mehitatud valve müügijuht Kristiina Eelmaa. Saadet juhib Hando Sinisalu.
Fotol Villu Õun. Foto: Liis Treimann.